Detsembris toimunus Briti Ökoloogiaühingu iga-aastane koosolek Liverpoolis, mis tõi kokku üle tuhande ökoloogi nii Ühendkuningriikidest kui väljastpoolt. Meie töörühmast osalesid konverentsil vanemteadur Maarja Öpik, kes pidas ettekande krohmseente liigifondist ja tumedast elurikkusest, doktorant Martti Vasar postriga krohmseente bioinformaatikast ning doktorant Siim-Kaarel Sepp postriga krohmseente elurikkuse mustritest Eesti erinevates maakasutustüüpides.

Uus artikkel uurib, millist rolli mängivad samblad põõsastike laienemisel tundras. Põõsad vajavad kasvamiseks sobilikke mullatingimusi,  kuid pole leitud, et põõsad ise muudaks mullatingimusi endale soodsaks . Seetõttu otsustati uurida, kuidas samblakate mõjutab tundra mullatingimusi ning kas see sõltub põõsaliigist. Selleks tehti Kanadas Yukoni poolsaarel katse, kus eemaldati samblakate laieneva levikuga põõsaliikide paju (Salix pulchra) ja kase (Betula nana-gladulosa kompleks) alt. Võrdlusena kasutati samblakattega põõsaste aluseid. Uuringu tulemusena leiti, et nii samblakate kui põõsaliik mõjutavad mullatingimusi, ning teatud juhtudel mõjutas samblakate mullaomadusi eri põõsaliikdie all erinevalt. Autorid soovitavad arvestada ka samblakatet, kui ennustustatakse tundra mullaprotsesside ja taimestiku muutuseid keskkonnamuutuste tingimustes.

Bueno, C.G.; Williamson, S.N.; Barrio, I.C.; Helgadóttir, Á. & Hik, D.S. 2016. Moss mediates the influence of shrub species on soil properties and processes in alpine tundra. PloS One 11: e0164143.