Taimede liigirikkuse ja produktiivsuse seos on rahvusvahelisel teadusmaastikul jätkuvalt kuum arutlusteema. Tänases ajakirjas „Science“ ilmus järjekordne debatt erinevate vaadetega teadlaste (Treddnick et al. ja Pither et al.) vahel, milles olid osalised ka Martin Zobel, Mari Moora ja Kadri Koorem meie osakonnast. Juulis ilmunud artikli kommentaarides arutletakse sobivaimate analüüsimismeetodite üle ja analüüsitakse uuel moel juba varem avaldatud andmeid. Üldjoontes jõuavad mõlemad grupid järeldusele, et liigirikkus on suurim keskmise produktiivsusega aladel ning väheneb madala ja kõrge produktiivsuse korral. Mis aga määrab liigirikkuse ja miks on see kõrge ja madala produktiivsuse juures madal, jääb uute teadustööde selgitada.

Taimeökoloogia ja makroökoloogia töörühmade korraldatuna toimus 24.-27. jaanuaril töötuba teemal „Arbuskulaar-mükoriissete seente ja peremeestaimede tume elurikkus“. Töötoast võttis osa kaheksa väliskülalist seitsmest riigist ning kuus Botaanika osakonna töötajat. Töötoa käigus arutati, kuidas tumeda elurikkuse ning laiemalt liigifondi kontseptsiooni rakendamine aitaks paremini mõista arbuskulaar-mükoriissete ning ektomükoriissete seente elurikkust ning nende seoseid peremeestaimede elurikkusega. Töötuba rahastas New Phytologist Trust. Rohkem infot https://www.newphytologist.org/workshops ning Twitteris #16NPW. 

Teadur Inga Hiiesalu liitus Taimeökoloogia töögrupiga. Inga lõpetas oma doktoriõpingud TÜ Makroökoloogia töörühmas. Peale järeldoktorantuuri Tsehhi Teaduste Akadeemias naases ta Taimeökoloogia töögruppi ning tema uurimisteemaks on krohmseente ja peremeestaimede liigirikkuse mustrid piki kõrgusvööndeid ariidses Himaalaja mäestikus.