Herbivooriavõrgustik (the Herbivory Network), kuhu kuulub meie töörühmast Guillermo Bueno, uuris koos NeAT-ga (Network for Arthropods of the Tundra) tundrabioomis toimuvat vähest, kuid pidevat putukherbivooriat (taustaherbivooriat) ning seda mõjutavaid tegureid. Varem on leitud, et pidev vähene herbivooria mõjutab taimi rohkem kui ühekordne massherbivooria, seetõttu otsustati uurida, kas ja kui suures mahus esineb taustaherbivooria tundras. Putukherbivooria uurimiseks koguti kaskede (Betula nana-glandulosa liigikompleks) lehti 56 alalt, nii Põhja-Ameerikast kui ka Euraasiast, ning määrati neil esinev putukkahjustuste hulk. Autorid tuvastasid, et taustaherbivooria esineb pea kõigil uuritud aladel. Uurimisalade võrdluses selgus, et kõrgema temperatuuri juures on lehtedel rohkem putukkahjustusi. Seega, kliimamuutuste korral võib tundras putukherbivooria osakaal tõusta.

Barrio, I.C., Lindén, E., Te Beest, M. et al. 2017. Background invertebrate herbivory on dwarf birch (Betula glandulosa-nana complex) increases with temperature and precipitation across the tundra biome. Polar Biol  doi:10.1007/s00300-017-2139-7

25. juunist 1. juulini toimus Leedus Kaunases FACES (Freely Accessible Central European Soil) projekti intensiivkursus, kus nädala jooksul tutvuti projekti liikmesmaade mullaklassifikatsiooni süsteemidega ning õpiti muldade määramist WRB (World Reference Base, FAO) klassifikatsiooni järgi. Kursusest võttis osa ka meie töörühma doktorant Tanel Vahter. Omandatud teadmisi kinnistati välitöödel, kus määrati WRB järgi erinevates Leedu paigus esinevaid muldi. Erinevalt rahvuslikest süsteemidest annab WRB diagnostiline klassifikatsioon võimaluse erinevate riikide teadlastel kirjeldada kogu maailma muldade mitmekesisust ning sellest ka ühtviisi aru saada. Eesti delegatsiooni juhtis Eesti Maaülikooli teadlane Endla Reintam, kes oli ühtlasi ka üks kursuse juhendajatest.