Change language
dehaze

Taimeökoloogia töögrupp

Taimeökoloogia töögrupi tegevus aitab heita valgust sellele, millised on mitmekesisuse varieerumise põhjused nii taime- kui seenekooslustes. Seda teades saame välja pakkuda ka parimad viisid bioloogilise mitmekesisuse kaitseks. Loe rohkem...

Uudiste arhiiv - Mai

Märgalade tööseminar Poolas

Mai 2013

Jaak-Albert Metsoja käis 21.-25. aprillil Varssavi ülikooli korraldatud ja SER Europe toetatud tööseminaril AWARE: Approaches in WetlAnd REstoration - focus on fen landscapesSeminari sümpoosiumil olid fookuses mitmed märgalade ökoloogilise taastamisega seotud lõivsuhted - liigirikkus vs ökosüsteemi teenused (nt süsiniku sidumine); koosluste ennistamine vs uudsed ökosüsteemid (resp intensiivne vs ekstensiivne taastamine); küsimus, kas taastada süsteeme, mis nõuavad inimese jätkuvat hoolt või selliseid, mille püsivus (resilience) on suur. Seminar toimus tiheda teadusliku diskussiooni vormis nii auditooriumis kui ühisel postriettekannete arutelul. 

Tööseminari teises pooles 23.-25. aprillil külastati kevadiselt uhke suurvee ajal Poola erinevaid märgalade taastamisprojekte (nt Biebrza rahvuspargis) ning lisati seeläbi seminari arutelule käegakatsutav kohapealne mõõde.

Rahvusvaheline osalejaskond koostas organisaatorite algatusel ka petitsiooni Poola valitsusele, kelle soosingul toimuv jätkuv jõgede süvendamine seab Poola vooluveed ja märgalad tõsisesse ohtu.

Uus artikkel selgitab luhaniitude majandamise mõju nende liigirikkusele ja produktiivsusele

Mai 2013

Lena Neuenkamp, Jaak-Albert Metsoja, Martin Zobel ja Norbert Hölzel avaldasid ajakirjas Plant Ecology artikli majandamise mõjust liigirikkuse-produktiivsuse seostele Eesti luhtadel (“Impact of management on biodiversity-productivity relations in Estonian flooded meadows”).

Artiklis uurisime majandamise mõju liigirikkuse ja produktiivsuse vahelistele seostele toitainerikastel luhtadel. Täpsemalt keskendusime niitmise ja sellega kaasneva biomassi ning toitainete väljakandmise suhtelisele mõjule koosluse liigirikkuse ja kasvuvormistruktuuri kujundamisel. Välitöid tegime Alam-Pedja looduskaitseala tarna- ja angervaksaluhtadel. Peamise tulemusena toome välja, et luhtade majandamine – niitmine ja heina eemaldamine – vähendas aladel kulu, kuid mitte maapealse biomassi hulka. Väiksema osa liigirikkuse variatsioonist selgitas kättesaadava lämmastiku hulk (mõõdetuna maapealses biomassis). Tarnastikes suurendas majandamine tarnade ning angervaksastikes madalakasvuliste rohundite osakaalu. Järeldame, et luhtade majandamisel on kulu eemaldamine liigirikkuse tagamise seisukohalt olulisim tegur. Heina eemaldamisega kaasnev toitainete väljakanne osutus meie uuritud produktiivsete alade puhul teisejärguliseks, vähemasti uuringuga kaetud 10 aasta lõikes.

Uudiste arhiiv:

2022: märts, august
2021: veebruar, märts, mai, juuli, august, september, oktoober
2020: veebruar, august, september, detsember
2019: jaanuar, veebruar, märts, aprill, juuni, juuli, september, november
2018: jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuni, juuli, oktoober, november, detsember
2017: jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember
2016: jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuli, august, september, oktoober, november, detsember
2015: jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuli, august, september, oktoober, november
2014: jaanuar, veebruar, mai, juuli, august, september, november, detsember
2013: jaanuar, veebruar, aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember
2012: jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuni, august, september, oktoober, november, detsember
2011: mai, juuni, september, oktoober, november