31. mail toimus selle õppeaasta viimane meie töörühma ajakirjaklubi kokkusaamine. Sarnaselt eelmisele aastale otsustasime teha väljasõidu loodusesse: käisime seiklusrajal ning Viti järve matkarajal Vitipalu maastikukaitsealal. Seejärel tegime aasta tegemistest kokkuvõtteid ning panime paika plaane järgmiseks aastaks Vapramäe loodusmajas.

Mai lõpus toimus taimeökoloogia töörühma õpperetk tutvumaks Eesti metsakasvukohatüüpidega. Võttes aluseks legendaarse Erich Lõhmuse skeemi käisime prof. Martin Zobeli juhendamisel erinevates kasvukohatüüpides
kanarbiku-pohla nõmmemetsast jänesekapsa  kõdusoometsani. Kasvukohatüüpide määramisel on oluline silmas pidada nii alustaimestiku kosseisu kui ka mullatingimusi ning nende tundmine aitab meil paremini mõista metsaökosüsteemis toimuvaid protsesse.

Mai viimasel nädalal külastas Botaanika osakonda ning tippkeskust EcolChange Prof. J. Peter W. Young, kes pidas seminari ning kohtus kraadiõppurite ning noorteadlastega. Prof. Young on tegev Yorki Ülikoolis Suurbritannias, on teadusajakirja Genes peatoimetaja ning tuntud tippteadlane, kes on uurinud nii bakterite geneetikat kui krohmseente elurikkust.

Kokku on Tanel Vahteri doktoritöö raames üles seatud 432 katseruutu hiljuti taastatud puisniituudel ja loopealsetel Lääne- Eestis ning ammendatud karjääriväljadel Ida-Virumaal. Igas kooslusetüübis külvati katseruutudele taimede seemneid koos kohaomaste mükoriisaseentega. See, kuidas taimedele sobiliku seenpartneri lisamine taastamise kvaliteeti ning kiirust mõjutab, selgub juba järgnevatel aastatel kogutavate andmete põhjal. Täname kõiki abivalmeid maavaldajaid ning koostööpartnereid, eriti aga välitöödel osalenuid ning nendele kaasa aitajaid!

12.-14. mail toimus Ida-Virumaal Aluojal järjekorras 43. Teoreetilise bioloogia kevadkool, mis sel korral oli pühendatud Karl Ernst von Baeri 225. sünnipäevale. Kolme kevadise päeva jooksul sai kuulata ettekandeid nii Baeri elust ja panusest maailma teadusesse kui ka tänapäevastest arengutest eluteaduste teravikus. Kevadkoolist võtsid aktiivselt osa ka meie töörühma inimesed: ettekandega krohmseente praktilise rakendamise probleemidest esines doktorant Tanel Vahter; doktorant Siim-Kaarel Sepp kirjutas, kuidas inimese tegevused mõjutavad krohmseente elurikkust. Täname kõiki kaasosalejaid ning korraldajaid suurepärase nädalavahetuse eest!

Kevadkooli artiklitest ilmus ka trükis Schola Biotheoretica XLIII, mis on digikujul kättesaadav siit.

Mais külastas meid Ungari doktorant Rita Filep. Rita teeb oma doktoritööd Pécs'i Ülikoolis Ungaris, kus tema juhendajaks on Ágnes Farkas. Rita uurib invasiivse taimeliigi, maapirni (Helianthus tuberosus), biogeograafiat, sh arbuskulaar-mükoriisse sümbioosi rolli invasiooniprotsessis. Taimeökoloogia töörühmas töötamise ajal juhendas teda Mari Moora.

Mais külastas Botaanika osakonda ning tippkeskust EcolChange Prof. Francis M. Martin, kes pidas seminari ning kohtus kraadiõppurite ning noorteadlastega. Prof. Martin on tippkeskuse ARBRE direktor INRA-Nancy’s Prantsusmaal, teadusajakirja New Phytologist toimetaja ning tuntud tippteadlane, kes uurib seente eluviise kasutades võrdlevat genoomikat.