Tsipe Aavik koos Šveitsi kolleegidega avaldasid ajakirjas Biological Conservation artikli „Genetic consequences of using seed mixtures in restoration: A case study of a wetland plant Lychnis flos-cuculi“.

Viimasel ajal kasutatakse koosluste mitmekesisuse taastamisel üha enam seemnefirmadest pärinevaid standardseemnesegusid, teadmata nende geneetilisi omadusi. Selles artiklis võrreldi seemnesegudest pärinevate ja looduslike populatsioonide geneetilist mitmekesisust, inbriidingut ja struktuuri uurimisliigi käokanni näitel. Taastatud populatsioonide inbriiding oli oluliselt kõrgem võrreldes looduslike populatsioonidega. Samuti erines märkimisväärselt külvatud ja looduslike populatsioonide geneetiline struktuur. Kõrgema inbriidingu ja looduslikest populatsioonidest erineva geneetilise koosseisuga võib kaasneda taastatud populatsioonide madalam kohasus, mis omakorda võib kahandada taastamise edukust. Sestap tuleks senisest oluliselt rohkem tähelepanu pöörata taastatamisel kasutatavate seemnesegude geneetilistele omadusetele ja päritolule.

Kadri Koorem, Jodi Price ja Mari Moora avaldasid artikli puittaimede varise mõjust rohttaimede idanemisele ja kasvule.

Oma artiklis uurisid nad kuuse ja sarapuu varise mõju, leidmaks selgitust varasemalt leitud erinevusele alustaimede liigirikkuses kuuse ja sarapuu all (loe siit). Nad näitasid, et varise mõju sõltub selle tüübist ja kogusest; segavarise mõju võib erineda sellest, mida võiks üheliigiliste variste mõju arvestades oodata, ning mõju võib olla idanevatele ja kasvavatele taimedele erinev. Loe rohkem.