Kes jõuab asustamata mullalaigule enne kohale, kas krohmseened või taimed? Millised seeneliigid on esmased saabujad? Nendele küsimustele vastamiseks viisime steriilse loodusliku mullaga karbid paekivikarjääri ning vaatasime, kes ümbritsevatelt rohumaadelt ja kui kiiresti kohale jõuab. Saime teada, et krohmseened jõuavad kiiremini kohale kui taimed. Esimestena kohale jõudnud seeneliigid olid valdavalt ruderaalse eluviisiga.

García de León, D.; Moora, M.; Öpik, M.; Jairus, T.; Neuenkamp, L.; Vasar, M.; Bueno, C.G.; Gerz, M.; Davison, J. & Zobel, M. 2016. Dispersal of arbuscular mycorrhizal fungi and plants during succession. Acta Oecologica 77:128-135.

Taimeökoloogia töörühm tervitab külalistudengeid. Oktoobri keskel saabus meile kolm uut külalist: doktorandid Diana Navrátilová ja Javier Puy ning magistrant Mathieu Forget.

Diana teeb oma doktoritööd Tšehhi Teadusteakadeemia Mikrobioloogia Instituudis, kus tema juhendajaks on Petr Baldrian. Diana uurib taimede ja mulla mikroorganismide vahelist fülogeneetilist kovariatsiooni. Taimeökoloogia töörühmas töötamise ajal juhendab teda Martin Zobel.

Javier teeb doktoritööd Funktsionaalse Taimeökoloogia töörühmas Lõuna Böömimaa Ülikoolis Tsehhis, kus tema juhendajateks on Francesco de Bello ja Carlos Perez Carmona. Oma doktoritöös keskendub Javi emaefekti rollile taimedevahelises interaktsioonis. Siin viibides teeb ta koostööd Maarja, Mari ja Ingaga.

Mathieu õpib Pariisi Ecole Normale Supérieure’is, kus tema juhendajaks on Marc-André Selosse prantsuse Rahvuslikust Loodusloomuuseumist (Muséum National d’Histoire Naturelle). Oma magistritöö raames uurib ta seenete seltsi Sebacinales esindajate liigirikkust taimejuurtes. Taimeökoloogia töörühmas töötamise ajal juhendab teda Maarja Öpik.

Tervitame külalisdoktoranti Patricia Silva Flores’t, kes on doktorant Tšiilis Concepción’i ülikooli botaanika osakonnas, kus tema juhendajaks on Dr. Götz Palfner. Oma uurimistööd teeb Patricia valdavalt CEAF'i laborites Dr. Rubén Almada juhendamise all. Patricia uurib oma doktoritöö raames, kuidas  peremeestaimed, mulla abiootilised omadused ja aastajad mõjutavad krohmseente mitmekesisust Tšiili vahemerelistes sklerofülli metsades. Taimeökoloogia töörühmas töötamise ajal juhendab teda Maarja Öpik.

Herbivooriavõrgustik, mis koondab Arktikas ja alpiinses piirkonnas töötavaid herbivooriat uurivaid teadlasi ja kuhu kuulub meie töörühmast Guillermo Bueno, avaldas oma esimese ühise koostööna sündinud artikli. Artikli autoreid huvitas, mis mõjutab selgroogsete herbivooride – rohusööjate lindude ja imetajate - liigirikkust Arktikas. Nimelt on linnud ja imetajad seal olulised taimekoosluste struktuuri kujundajad ning loomulikult ka olulised saakloomad kiskjatele. Küsimusele vastamiseks koondasid teadlased informatsiooni 73 selgroogse herbivoori leviku kohta. Uuringu tulemused näitasid, et taimtoiduliste selgroogsete loomade liigirikkus on suurem aladel, kus taimede produktiivsus on suurem ning ka kiskjate liike leidub rohkem. Seosed taimede, herbivooride ja kiskjate vahel esinesid laialdaselt üle kogu Arktika ja seda ökosüsteemides, kus elurikkuse mustreid arvati peamiselt kujundavat temperatuurikõikumised. Ühtlasi on see artikkel üks esimesi, mis näitab organismidevaheliste seoste olulisust suureskaalaliste mustrite kujundamisel.

Joonis. Kõigi herbivooride (A), lindude (B) ja imetajate (C) liigirikkus Arktikas. Heledamad värvid tähistavad väiksemaid, tumedamad suuremaid liigirikkuse väärtusi.
Barrio, I. C.; Bueno, C. G.; Gartzia, M.; Soininen, E. M.; Christie, K. S.; Speed, J. D. M.; Ravolainen, V. T.; Forbes, B. C.; Gauthier, G.; Horstkotte, T.; Hoset, K. S.; Høye, T. T.; Jónsdóttir, I. S.; Lévesque, E.; Mörsdorf, M. A.; Olofsson, J.; Wookey, P. A. & Hik, D. S. 2016. Biotic interactions mediate patterns of herbivore diversity in the Arctic. Global Ecology and Biogeography 25:1108–1118.

Kolmapäeval, 12. oktoobril, kaitses Jaak-Albert Metsoja doktoritööd pealkirjaga "Taimkattemuutused luhtadel: niitmise ja jõesetete ladestamise mõju". Palju õnne!

Doktoritöö oponendiks oli Prof. David Gowing Ühendkuningriigi Avatud Ülikoolist (Open University). Kaitsmisele eelnenud päeval pidas oponent seminari Suurbrittannia luhaniitude teemal (British floodplain meadows and the hydrological niche).