21-22. veebruaril leidis Võru lähistel Kubijal aset taimeökoloogia töörühma seminar, kus peeti ettekandeid juba käsilolevatest ja veel kavandatavatest teadusprojektidest, uutest ideedest ning huvitavamatest konverentsidest, mida töögrupi liikmed on vahepeal külastanud. Seminaril osalesid ka meie töörühmaga koostööd tegevad Tartu Ülikooli makroökoloogia töörühma, taimede evolutsioonilise ökoloogia, mükoloogia töörühma ja ökofüsioloogia õppetooli liikmed. Põneva ettekandega mükoriisa ja kahekojaliste taimede vahelistest interaktsioonidest esines taimeökoloogia töögruppi külastav Sandra Varga Jüväskylä Ülikoolist. 

Teadmised mikroskoopiliste organismide globaalse leviku kohta on piiratud, ja nii on see ka mullas ja taimejuurtes elavate arbuskulaar-mükoriissete seente (krohmseente) puhul. Mitmed meie töörühma ja botaanika osakonna liikmed (Maarja Öpik, Martin Zobel, John Davison, Inga Hiiesalu, Teele Jairus, Jesse M. Kalwij, Kadri Koorem, Jaan Liira, Jaanus Paal, Sergei Põlme, Ülle Reier, Ülle Saks, Odile Thiéry, Martti Vasar, Mari Moora) on osalenud üle maailma välitöödel ja kogutud proovide analüüsil, et nende seente levikuandmestikku parandada. Kogutud andmed on avaldatud värskes artiklis, mis kirjeldab kuuelt mandrilt, kokku 25 uurimisalalt kogutud 96 taimeliigi juurtest krohmseente molekulaarset (DNA-põhist) mitmekesisust. Antud töö tuvastas kokku 204 krohmseente molekulaarset taksonit (virtuaaltaksonit), mis suurendab teadaolevat globaalset krohmseente virtuaaltaksonite arvu 308-lt 341-le. Need andmed parandavad oluliselt meie teadmisi selle kohta, millistes maailma piirkondades ning milliste peremeestaimedega kooselus konkreetseid krohmseeni leida võib.

Ajakiri Molecular Ecology tunnustab Maarja Öpikut kui üht oma parimat retsensenti, kes aitab tagada selles ajakirjas avaldatud artiklite kõrget kvaliteeti. Vaata hinnatud retsensentide täielikku nimekirja.

Taimeliikidel on mükoriisse sümbioosi moodustamiseks erinev vajadus - mõned ilma mükoriissete seenteta elada ei suuda, teised moodustavad sümbioosi valikuliselt ja kolmandad üldse mitte. Saksamaa kolleegidega koostöös ilmus Mari Mooral, Martin Zobelil ja Lars Götzenbergeril ajakirjas Ecology artikkel, mis seob taimede mükoriissuse taset nende elukäigutunnuste, ökoloogiliste nõudmiste ja levikumustritega. Mahukat Kesk-Euroopa taimede andmebaasi kasutades leidsid teadlased näiteks, et hea konkurentsivõimega liigid vajavad eluks kindlasti mükoriisseid seeni samas kui hea stressitaluvusega liigid on pigem mittemükoriissed ja ruderaalid ei oma mükoriissete seente olemasolu suhtes kindlat eelistust. Teiste põnevate tulemustega saad tutvuda siin.