Poollooduslike rohumaade pindala on Baltikumis viimase sajandi jooksul pidevalt vähenenud. Teadmine, kuidas need rohumaad looduslikult mingi häiringu järgselt taastuvad, teisisõnu, milline on nende sekundaarne suktsessioon, on oluline poollooduslike rohumaade kaitsmise kavandamiseks. Taimekoosluste taastumise kohta on suhteliselt palju andmeid, aga sammalde ning samblike kohta üsna vähe. Selles töös uurisime taimekoosluste ja sambla- ning samblikukoosluste mitmekesisust Saaremaal ja Muhu saarel eri aegadel maha jäetud paekivikarjäärides ning loopealsetel. Leidsime, et kõige kiiremini jõuavad uude kasvukohta—mahajäetud paekivikarjääri—kohale taimed, seejärel samblad ning viimasena jõuavad kohale samblikud. Uuringu tulemuste põhjal saame järeldada, et soontaimed, samblad ja samblikud ei käitu suktsessioonis ühtemoodi.

García de León, D.; Neuenkamp, L.; Gerz, M.; Oja, E. & Zobel, M. 2017. Secondary succession in alvar grasslands – do changes in vascular plant and cryptogam communities correspond? Folia Geobotanica doi: 10.1007/s12224-016-9260-1.

Reedel, 10. veebruaril käisid Tallinna Prantsuse Lütseumi bioloogiahuvilised õpilased tutvumas Tartu Ülikooliga. Meie töörühmast tutvustasid taimeökoloogide tegemisi Inga Hiiesalu ja Maarja Öpik. Lisaks tutvustasid meie kolleegid Jane Oja ja Sergei Põlme mükoloogide tegemisi.

Taimeökoloogia töörühma liikmed kogunesid hiljuti, et värskendatud koosseis pildile jäädvustada. Ülevalt vasakult: Maarja Öpik, Mari Moora, Lena Neuenkamp, Ede Oja, Maret Gerz, John Davison, Teele Jairus, Inga Hiiesalu, Guillermo Bueno, Siim-Kaarel Sepp, David Garcia de Leon, Martin Zobel, Tanel Vahter. Pildilt puudub Martti Vasar.

31. jaanuarist 1. veebruarini toimus Oikos Finland konverents Helsingis. Konverentsiga tähistati 100 aastat ökoloogiateadust Soomes. Meie töörühmast oli kutsutud plenaarettekannet pidama Maarja Öpik, kes rääkis krohmseente liigifondist ja tumedast elurikkusest. Konverentsile eelnes akadeemik Ilkka Hanski mälestusele pühendatud sümpoosion.