8-9. veebruaril leidis Uppsalas aset NEFOM võrgustiku (North-European Forest Mycologists) konverents-kohtumine. Ettekannetega olid kohal ka meie töörühma liikmed Maarja Öpik (krohmseened parasvöötmelises metsas) ja Tanel Vahter (krohmseened pärast metsa – taastamise perspektiiv), samuti Eesti kolleegid Leho Tedersoo ja Urmas Kõljalg. Kahe päeva jooksul saadi ülevaade metsamükoloogia teadmiste hetkeseisust ning metsade majandamisega seotud probleemidest seenestikule. Maarja ja Taneli ettekanded tõid kohtumisele ka parasvöötmelistes metsades vähemtuntud krohmseente perspektiivi.

Tanel osales ka kohtumisele järgnenud kursusel, kus omandati uusimaid teadmisi ja meetodeid proovide ettevalmistusest molekulaarseteks analüüsideks. Nädala jooksul õpiti tundma ka erinevaid sekveneerimisplatvorme ning nende eeliseid ja puudusi.

Täname nii kohtumise kui ka kursuse korraldajaid põneva aja eest Uppsalas!

Kuigi arbuskulaarmükoriissete (AM) seente liigirikkus võib looduslike, poollooduslike ja degradeerunud kasvukohtade lõikes olla sarnane, mõjutab maakasutuse muutus AM seenekoosluse koosseisu. Doktorant Siim-Kaarel Sepa ja kaasautorite avaldatud artiklis võrreldi AM seenekooslusi mullas ja ühe peremeestaimeliigi juurtes kuues Eesti kasvukohas, alates segametsast ja lõpetades alavaritega. Näidati, et nii maakasutuse intensiivistumine (nt lageraie) kui ka lõppemine (nt alvarite kinnikasvamine) põhjustab nihke AM seenekoosluste koosseisus. Lisaks nähtus, et ühe peremeestaimeliigi juurtes elavad AM seenekooslused on erinevate kasvukohtade lõikes sarnasemad kui AM seenekooslused mullas. Sellest võib järeldada, et peremeestaim võib keskkonnas „kättesaadavate“ seeneliikide seast valida endale sobiva seenpartnerite komplekti.