Meie  töörühma liige David avaldas koos kaasautoritega ajakirjas Journal of Agricultural Science artikli raiheina liigi Lolium rigidum levila muutustest kliimamuutuste tingimustes (“Predicting global geographical distribution of Lolium rigidum (rigid ryegrass) under climate change”). Kuna liik Lolium rigidum on invasiivne taim, mis kasvab sageli teraviljapõldudes umbrohuna, siis aitavad antud artiklis ennustatavad muutused levilas kavandada liigi majandamist pikemas perspektiivis.

Oktoobrikuu algul toimunud konverents tõi kokku kolme Balti riigi—Eesti, Läti ja Leedu—geneetika ning geneetikaga seonduvate valdkondade uurijad. Konverentsi korraldas Eesti Mikrobioloogide Ühendus. Meie töörühmast osales konverentsil vanemteadur Maarja Öpik, kes pidas ettekande krohmseente metagenoomikas kasutatavate markerite varieeruvusest. 

Tervitame külalisdoktoranti César Andres Marín Dazat, keda juhendab taimeökoloogia töörühmas töötamise ajal Maarja Öpik.

César õpib Keskkonnateaduste ja Evolutsiooni Instituudis Tšiili Lõunaülikoolis (Institute of Environmental Sciences and Evolution, Austral University of Chile), kus tema juhendajaks on Prof. Robeto Godoy. Oma doktoritöös uurib ta geoloogilisi, biokeemilisi, koosluseökoloogilisi ja evolutsioonilisi faktoreid, mis mõjutavad mükoriisaseente osalusel toimuvat biogeenset murenemist ökosüsteemide aegreas Põhja-Patagoonias Tšiilis.

Tervitame külalisdoktoranti Sabrina Trägerit ja  külalismagistranti Ricardo Levya Moralest. Neid juhendab taimeökoloogia töörühmas töötamise ajal Maarja Öpik.

Sabrina õpib Regina Ülikoolis Kanadas, kus tema juhendajaks on Prof. Scott Wilson. Ta uurib arktilises ökosüsteemis, kuidas taimejuurte heterogeensus ja maa-alune liigirikkus muutub mööda kõrgusgradienti. Lisaks uurib ta võrdlevalt kõdukihist pärineva lämmastiku osakaalu lämmastikuringes metsa ja tundra kasvukohtades.

Ricardo õpib Mehhiko Riiklikus Autonoomses Ülikoolis (National Autonomous University of México; UNAM), kus tema juhendajaks on PhD Mayra Elena Gavito Pardo. Oma magistritöös uurib ta, kuidas muutuvad ektomükoriisaseente mitmekesisusemustreid Mehhiko parasvöötmelistes metsades, mis on ümbritsetud avokaadoistandustega.

Selle aasta augustis USA’s Flagstaffis toimunud konverentsi teema oli kõikehõlmav: mükoriisa lõimumine üle kontinentide ja skaalade. Konverentsil osales ligi 500 mükoriisaga tegelevat teadlast. Meie töörühmast osales konverentsil vanemteadur Maarja Öpik, kes korraldas koos kolleegi Kabir Peay’ga USA Stanfordi Ülikoolist sessiooni mükoriisaseente mitmekesisusest ja biogeograafiast. Maarja esines ka ise arbuskulaar-mükorriissete seente mitmekesisusemustreid käsitleva suulise ettekandega. Vaata konverentsikajastust Twitteris.

Meie töörühma liikmete eestvedamiseel ilmus ajakirjas Science artikkel, mis kirjeldab arbuskulaar-mükoriissete seente levikut maailmas (Global assessment of arbuscular mycorrhizal fungus diversity reveals very low endemism). Loe lähemalt siit või portaalist ERR Novaator.

Selle aasta konverents toimus 19.-24. juulil Tšehhis Brnos. Järjekorras 58. konverentsi teemaks oli suureskaalaliste taimkattemustrite mõistmine (Understanding broad-scale vegetation patterns). Meie töörühmast osalesid konverentsil Martin Zobel, Mari Moora, David Garcia de Leon, Guillermo Bueno, Maret Gerz ja Lena Neuenkamp.

Maret käsitles oma ettekandes, kas mükoriissus mõjutab taimede realiseerunud ökoloogilisi nišše (Does mycorrhizal symbiosis affect plants´realized niche?). Guillermo otsis oma ettekandega vastust küsimusele, kas mükoriisatüüpide ja taimede mükoriisse staatuse reaalne levik on kooskõlas teooriaga (European distribution of mycorrhizal types and statuses: does data meet theory). Lena andis ülevaate arbuskulaar-mükoriissete seente kasutamisvõimalustest ökosüsteemide taastamisel (Arbuscular mycorrhizal fungi and ecosystem restoration: A local and global perspective). David kirjeldas oma ettekandes, kuidas loopealsete sekundaarse suktsessiooni käigus muutuvad taimekooslused ja arbuskulaar-mükoriissete seente kooslused (Secondary succession in alvar grasslands – How do plant and arbuscular mycorrhizal fungal communities covary?).

Loe Lena lühikokkuvõtet konverentsist siit.

Meie töörühma liikmete Martin Zobeli ja Mari Moora osalusel ilmus ajakirjas Science artikkel elurikkuse ja ökosüsteemi produktiivsuse vahelistest seostest rohumaadel (Worldwide evidence of a unimodal relationship between productivity and plant species richness). Täpsemalt saab lugeda pressiteatest ja portaalist Novaator.

Meie töörühma liige Mari Moora rääkis portaalile Novaator teadusest ja teadlaseks olemisest.

Meie töörühma liige David Garcia de Leon avaldas koos kaasautoritega ajakirjas Science of the Total Environment artikli sellest, kuidas kõrreliste õietolmu kogus muutub kliimast sõltudes (“Disentangling the effects of feedback structure and climate on Poaceae annual airborne pollen fluctuations and the possible consequences of climate change”).

Selles artiklis kasutavad autorid uut metoodikat, et kirjeldada ja modelleerida kõrreliste õietolmu pikaajalist dünaamikat õhus. Autorid leidsid, et erinevalt varem arvatust sõltub kõrreliste õietolmu hulk õhus peamiselt eelneva aasta õietolmu hulgast ning lisaks maksimaalsest temperatuurist. Uuringu käigus välja töötatud mudeleid ning kliimamuutuste prognoose kasutades jõudsid autorid järeldusele, et aastaks 2070 võib kõrreliste õietolmu hulk suureneda kuni 44.3 %. Artiklis käsitletakse ka suurenenud õietolmu koguste võimalikke mõjusid allergikutele.

Meie töörühma külastab doktorant Shengjing Jiang Hiinast, Lanzhou Ülikoolist Gansu Provintsis. Shengjing’i doktoritöö käsitleb keskkonnamuutuste mõju arbuskulaar-mükoriissete seente kooslustele looduslikes ökosüsteemides. Tema juhendaja koduülikoolis on Prof. Huyuan Feng ning taimeökoloogia töörühmas töötamise ajal Maarja Öpik. Shengjing’i Eestis viibimist rahastab DoRa 5 programm.

Meie töörühma liige Guillermo Bueno avaldas koos Isabel C. Barrio ja David Hikiga ajakirjas Oikos artikli sellest, kuidas temperatuuri tõus mõjutab selgrootute herbivooride ja nende taimede vahelisi suhteid tundraökosüsteemis  (“Warming the tundra: reciprocal responses of invertebrate herbivores and plants”). Autorid viisid läbi välikatse, mille käigus soojendati samaaegselt herbivoore (ööliblika Gynaephora groenlandica beringiana röövikud) ja nende toidutaimi (põhjapaju ja harilik drüüas), manipuleerides täisfaktoriaalselt herbivooride olemasolu ja temperatuuri. Katse viidi läbi Kanada tundras kahel kõrgusel merepinnast. Uuringu tulemusena leiti, et temperatuuri muutus, olgu kõrguse või katselise soojendamise tagajärjel, mõjutas röövikuid, herbivooria ulatust ning taimede vastuseid herbivooriale. Röövikud toimisid halvemini kõrgemal temperatuuril ning seejuures muutsid oma eelistusi kahe toidutaime suhtes. Taimede reaktsioon soojendamisele sõltus pigem herbivooride olemasolust. Katse tulemused viitavad sellele, et selgrootute herbivooride tähtsus tundrates võib olla varem arvatust suurem ning eriti võib see olla nõnda kiire kliima soojenemise korral.

Meie töörühma doktorant Lena Neuenkamp läheb 8. märtsil kolmeks kuuks Perthi, Austraalias, et teha koostööd Rachel Standishi ja Suzanne Proberiga Murdochi ülikoolist. Koostöö eesmärk on  kirjeldada mükoriisaseente kasutusvõimalusi ökosüsteemide taastamisel.

19-20 veebruaril toimus Otepääl taimeökoloogia töörühma seminar, kus tutvustati käimas olevaid projekte ning  arutati seni veel avaldamata teadustulemuste üle. Lisaks meie töörühma liigmetele osalesid ka Petr Kohout mükoloogia õppetoolist ning Isabel C Barrio herbivooria võrgustikust.

Meie töörühma külastas magistrant Matthieu Charriere Prantsusmaalt, Pariisi Ecole Normale Supérieure’ist. Matthieu magistritöö puudutab arbuskulaar-mükoriissete seente ja nende peremeestaimedevahelisi suhteid. Tema juhendajad on prof. Marc-André Selosse, Colin Fontaine ja Marianne Elias Pariisis asuvast prantsuse Rahvuslikust Loodusloomuuseumist (Muséum National d’Histoire Naturelle) ning taimeökoloogia töörühmas töötamise ajal Maarja Öpik.

Martin Zobel ja Meelis Pärtel avaldasid Eesti Teaduste Akadeemia poolt 2011 aastal välja antud kogumikus ‚Teadusmõte Eestis’ artikli ‚Taimekoosluste mitmekesisus – mustrid ja mehhanismid’. Loe lähemalt siit.

Meie töörühmaga liitusid Guillermo Bueno ning David Garcia de Leon. Guillermo hakkab uurima taimede ja seente vahelisi interaktsioone ja David uurib soontaimede, krüptogaamide (samblad, samblikud) ja krohmseente kovariatsiooni loopealsete suktsessioonis.