11-14 detsembril kogunes ligi 1500 ökoloogi Belgiasse, Ghenti, et osaleda Briti Ökoloogiaseltsi aastakonverentsil, mis esmakordselt toimus koostöös kolme teise Euroopa suurema Ökoloogiaseltsiga. Meie töögrupist osales Maarja Öpik suulise ettekandega „Interactions between grassland plants and arbuscular mycorrhizal fungi are selective“ ja Kadri Koorem suulise ettekandega „Plant-soil feedback of range expanding plant species is influenced more by relatedness with the native species than by the origin of soil biota“. Sisutiheda konverentsi kajastust saad vaadata Twitterist.

Novembris külastas doktorant Tanel Vahter professor Pål Axel Olssoni töörühma Lundi Ülikoolis Rootsis. Külastuse eesmärgiks oli õppida mullaproovidest erinevatele organismirühmadele iseloomulike rasvhapete mõõtmist, et hinnata nende biomassi. Tanel töötas oma doktoriprojekti osaks oleva taimkatte taastamise katse proovidega. Antud metoodika võimaldab jälgida mulda lisatud mükoriisaseente kasvu ja samaaegselt ka teiste mulla mikroorganismide kasvu. Visiit toimus osana COST võrgustiku Bio-Link koostööst.

Seda, kuidas on võimalik paljude taimeliikide kooseksisteerimine taimekooslustes, on ökoloogid üritanud mõista juba aastakümneid. Üheks viisiks, kuidas erinevad taimeliigid koos kasvada saavad, on omavahelise konkurentsi vähendamine ressursi- ja elupaiganõudluste ehk niššide diferentseerumise kaudu. Doktorant Maret Gerz uuris koos kaasautoritega, kas ja kuidas sümbioos mükoriisaseentega mõjutab taimeliikide ressursi- ja elupaiganõudlust. Ajakirjas Journal of Ecology avaldatud artiklis leiti, et erineva mükoriisse staatuse ja mükoriisatüübiga taimedel olid tõepoolest erinevad ressursi- ja elupaiganõudlused. Lisaks leiti, et fakultatiivselt mükoriissetel, ja ekto- ja erikoidset mükoriisat moodustavatel taimedel oli laiem nišš ehk nad suutsid kasvada rohkemates ressursi- ja keskkonnatingimustes, võrreldes teiste taimeliikidega. Sellised erinevused taimeliikide niššides viitavad võimalusele, et mükoriisaseened mängivad olulist rolli taimede kooseksisteerimisel.

Gerz, M.; Bueno, C. G.; Ozinga, W. A.; Zobel, M. & Moora, M. 2017. Niche differentiation and expansion of plant species are associated with mycorrhizal symbiosis. Journal of Ecology doi: 10.1111/1365-2745.12873.

John Davison osales septembri lõpus esimesel koosluste ökoloogia konverentsil (1^st International Conference on Community Ecology). John tutvustas seal meie töörühma värsket uuringut arbuskulaarmükoriissete seente kohta maailma saartel.

Septembris toimus Uppsalas liitkonverents 3rd Symposium on Ecological Networks and 3rd Symposium on Molecular Analysis of Trophic Interactions. Meie töörühma esindasid vanemteadur Maarja Öpik ja tema doktorant Siim-Kaarel Sepp, kes esitles oma tulemusi arbuskulaarmükoriissete seente ja taimede vahelisest võrgustikust. Suur tänu konverentsi korraldajatele nädalapikkuse ürituse eest, kus teemad ulatusid teoreetilisest ökoloogiast kalade maosisu määramiseni.

Sel sügisel liitub meiega Daniela Leon Velandia, kes on pärit Kolumbiast ning tegi seal oma magistritöö mikrobioloogia erialal. Doktorantuuri ajal uurib Daniela, kuidas maakasutus mõjutab taimede mükoriissete tunnuste kompositsiooni piki keskkonnagradiente. Tema juhendajateks on Martin Zobel, Mari Moora ja Guillermo Bueno.

Doktorant Martti Vasar uuris koos kaasautoritega kahe sekveneerimisplatvormi (454 ja Illumina) sarnasust. Võrdluseks kasutati MaarjAM andmebaasi ja BLAST+ tarkvara. Nüüdseks lõpetatud 454 platvormile tuli leida alternatiiv. Järjestuste toomine uuele platvormile tõstatas küsimuse, kui võrreldav on saadud järjestused eelneva platvormiga. Selleks kasutati 454 ja Illumina järjestusi, mis olid eraldatud 12 krohmseene proovist Järvselja metsast. 454 järjestused olid vähemalt 500+ aluspaari pikad, mis täitis huvi pakkuva SSU rRNA geenipiirkonna. Illumina puhul on tegemist lühemate paarisjärjestustega (eelnev põlvkond 2x250bp, nüüd 2x300bp), millel on kattuvus järjestuste lõpus. Illumina puhul kasutati tagmatsiooni, mis jaotas järjestused amplikoni peale suvaliselt, 454 järjestused hakkasid fikseeritud kohast. Illumina puhul oli tegu 100x toorjärjestuste hulga suurenemisega, samas haruldasi virtuaal taksoneid (VT – vaata MaarjAM andmebaasi) leiti vähem võrreldes 454 platvormiga. Kuigi suur osa Illumina järjestusi ei läbinud kvaliteedi filtreerimist, ei erinenud koosluse tulemused 454 omadest.

Vasar, M.; Andreson, R.; Davison, J.; Jairus, T.; Moora, M.; Remm M.; Young, J. P. W.; Zobel, M. & Öpik, M. 2017. Increased sequencing depth does not increase captured diversity of arbuscular mycorrhizal fungi. Mycorrhiza doi: 10.1007/s00572-017-0791-y.

Augustis Prahas toimunud ICOM9 läbivaks teemaks oli “Mükoriisa funktsioneerimine: metsikust loodusest megalinnadeni”. Meie töörühmast esinesid suulise või stendiettekandega Mari, Maarja, Guille, Inga, David, Lena, Maret ja Tanel ning Leho ja Petr mükoloogide töörühmast – tõepoolest rohkearvuline osavõtt Tartu Ülikoolist! Mari pidas plenaarettekande taimede mükoriissetest tunnustest biogeograafilisel skaalal. Maarja aga organiseeris koos Tom Brunsi ja John Tayloriga töötuba, mis käsitles krohmseente liigikontseptsiooni ja esines seal ettekandega krohmseente molekulaarsete taksonite kasutamisest ökoloogilistes uuringutes. Täname korraldajaid sisuka konverentsi eest! Vaata konverentsikajastust Twitterist.

Herbivooriavõrgustik (the Herbivory Network), kuhu kuulub meie töörühmast Guillermo Bueno, uuris koos NeAT-ga (Network for Arthropods of the Tundra) tundrabioomis toimuvat vähest, kuid pidevat putukherbivooriat (taustaherbivooriat) ning seda mõjutavaid tegureid. Varem on leitud, et pidev vähene herbivooria mõjutab taimi rohkem kui ühekordne massherbivooria, seetõttu otsustati uurida, kas ja kui suures mahus esineb taustaherbivooria tundras. Putukherbivooria uurimiseks koguti kaskede (Betula nana-glandulosa liigikompleks) lehti 56 alalt, nii Põhja-Ameerikast kui ka Euraasiast, ning määrati neil esinev putukkahjustuste hulk. Autorid tuvastasid, et taustaherbivooria esineb pea kõigil uuritud aladel. Uurimisalade võrdluses selgus, et kõrgema temperatuuri juures on lehtedel rohkem putukkahjustusi. Seega, kliimamuutuste korral võib tundras putukherbivooria osakaal tõusta.

Barrio, I.C., Lindén, E., Te Beest, M. et al. 2017. Background invertebrate herbivory on dwarf birch (Betula glandulosa-nana complex) increases with temperature and precipitation across the tundra biome. Polar Biol  doi:10.1007/s00300-017-2139-7

25. juunist 1. juulini toimus Leedus Kaunases FACES (Freely Accessible Central European Soil) projekti intensiivkursus, kus nädala jooksul tutvuti projekti liikmesmaade mullaklassifikatsiooni süsteemidega ning õpiti muldade määramist WRB (World Reference Base, FAO) klassifikatsiooni järgi. Kursusest võttis osa ka meie töörühma doktorant Tanel Vahter. Omandatud teadmisi kinnistati välitöödel, kus määrati WRB järgi erinevates Leedu paigus esinevaid muldi. Erinevalt rahvuslikest süsteemidest annab WRB diagnostiline klassifikatsioon võimaluse erinevate riikide teadlastel kirjeldada kogu maailma muldade mitmekesisust ning sellest ka ühtviisi aru saada. Eesti delegatsiooni juhtis Eesti Maaülikooli teadlane Endla Reintam, kes oli ühtlasi ka üks kursuse juhendajatest.

27.-29. Juunil toimus Exeteris, Suurbritannias 39. New Phytologist’i sümpoosium “ Trait covariation: Structural and functional relationships in plant ecology”. Konverents keskendus taimede tunnustele, andes ülevaate nii nende omavahelistest seostest kui ka sellest, kuidas nad on seotud ökosüsteemi funktsioonidega. Lisaks oli eraldi sessioon pühendatud taimede tunnuste kasutamisele erinevates globaalsetes mudelites. Meie töörühma esindasid järeldoktor Guillermo Bueno ja doktorant Maret Gerz.

Sellele küsimusele otsis vastust ajakirjas Global Ecology and Biogeography Guillermo Bueno juhtimisel avaldatud artikkel. Vastuste leidmiseks kombineerti Euroopa taimede levikukaartide info kirjandusest leitava infoga taimede mükoriissuse kohta. Selgus, et erinevate mükoriisatüüpidega (arbuskulaarse, ekto-, erikoidse ja mittemükoriissed) taimeliikide osakaal muutub piki laius-, kuid mitte kõrgusgradienti. Nimelt lõuna pool suureneb arbuskulaarmükoriissete taimede osakaal, samas kui põhja poole liikudes suureneb mittemükoriissete ning ekto- ja erikoidset mükoriisat moodustavate taimede osakaal. Lisaks leiti, et erineva mükoriisse staatusega (obligatoorselt vs fakultatiivselt mükoriissed taimed) taimede osakaal muutub nii  piki kõrgus- kui ka laiusgradienti: obligatoorselt mükoriissete taimede hulk väheneb põhja poole minnes, kuid kasvab piki kõrgusgradienti. See annab alust oletada, et viimane jääaeg on mükoriisatüüpide levikumustrite kujunemisel mänginud olulist rolli.

Bueno, C. G.; Moora, M.; Gerz, M.; Davison, J.; Öpik, M.; Pärtel, M.; Helm, A.; Ronk, A.; Kühn, I. & Zobel, M. 2017. Plant mycorrhizal status, but not type, shifts with latitude and elevation in Europe. Global Ecology and Biogeography 26: 690–699.

Juuni viimastel päevadel toimus Tartus rahvusvaheline konverents 7^th International Symposium on Physiological Processes in Roots of Woody Plants, mille peakorraldaks oli kolleeg Ivika Ostonen geograafia osakonnast. Meie töörühma esindasid töörühma juht Martin Zobel ning doktorant Siim-Kaarel Sepp. Martini plenaarettekanne kirjeldas arbuskulaarmükoriissete seente makroökoloogiat ning avas ühtlasi meie töörühma mükoriisauuringuteni jõudmise tagamaid. Siim-Kaarel tutvustas ettekandes tulemusi oma tööst eesti inimmõjuliste kasvukohtade krohmseente mitmekesisusega. Suur aitäh Ivikale, tippkeskusele EcolChange ja teistele ürituse korraldamises osalejatele!

15.-16. juunil külastasid mitmete välisriikide teadusajakirjanikud Muhumaal projekti "Elu Alvaritele" alasid, kus anti ülevaade taastamistööst ning sellega seotud uuringutest. Meie töörühmast olid oma teadustööd tutvustamas vanemteadur Maarja Öpik ning doktorant Tanel Vahter. Intervjuudes selgitati ajakirjanikele krohmseente liigirikkuse seoseid taimkatte liigirikkusega ning tutvustati Tanel Vahteri katseprojekti krohmseente kasutamisest alvarite taimkatte taasamiseks. Oma teadustööst andsid ülevaate ka makroökoloogia töörühma liikmed Aveliina Helm ja Sabrina Träger. Ajakirjanikega kohtuti Eesti Teadusagentuuri projekti „On the Fields of Estonian Research“ raames.

13.-14. juunil toimus Eesti mullateaduse Seltsi traditsiooniline mullaekskursioon, millest võttis osa ka meie töörühma doktorant ja seltsi liige Tanel Vahter. Kahe päeva jooksul tutvuti Põhja-Eestis levinud muldadega ning pikemalt peatuti ka 2017. aasta mullal ehk leedemullal. Kaevete käigus saadi põhjalik ülevaade Põhja-Eesti muldade tekkimise ja arengu tagamaadest. Ka õhtu möödus seltskondlikult ning koos arutati võimalusi suuremaks koostööks mullateadlaste ja ökoloogide vahel.

Juuni keskpaigas sõitsid taimeökoloogia töögrupi liikmed Ida-Virumaale tutvumaks sealse looduse ja põlevkivikaevandusega. Ekskursioonil väisati ainulaadset Kurtna järvestikku, Saka klinti ja selle all laiuvat omapärast klindimetsa, mis on haruldase mets-kuukressi kasvukohaks. Ühtlasi saime kinnitust, et endiste karjääriväljade taimestamise eksperiment läks edukalt käima - aprilli lõpus külvatud seemned olid läinud idanema! Mis rolli selles mükoriisa mängis, näitab lähitulevik. Kohtla-Nõmmel külastasime Eesti Kaevandusmuuseumi, mis oma maa-aluste käikudega pakkus palju põnevust.

31. mail toimus selle õppeaasta viimane meie töörühma ajakirjaklubi kokkusaamine. Sarnaselt eelmisele aastale otsustasime teha väljasõidu loodusesse: käisime seiklusrajal ning Viti järve matkarajal Vitipalu maastikukaitsealal. Seejärel tegime aasta tegemistest kokkuvõtteid ning panime paika plaane järgmiseks aastaks Vapramäe loodusmajas.

Mai lõpus toimus taimeökoloogia töörühma õpperetk tutvumaks Eesti metsakasvukohatüüpidega. Võttes aluseks legendaarse Erich Lõhmuse skeemi käisime prof. Martin Zobeli juhendamisel erinevates kasvukohatüüpides
kanarbiku-pohla nõmmemetsast jänesekapsa  kõdusoometsani. Kasvukohatüüpide määramisel on oluline silmas pidada nii alustaimestiku kosseisu kui ka mullatingimusi ning nende tundmine aitab meil paremini mõista metsaökosüsteemis toimuvaid protsesse.

Mai viimasel nädalal külastas Botaanika osakonda ning tippkeskust EcolChange Prof. J. Peter W. Young, kes pidas seminari ning kohtus kraadiõppurite ning noorteadlastega. Prof. Young on tegev Yorki Ülikoolis Suurbritannias, on teadusajakirja Genes peatoimetaja ning tuntud tippteadlane, kes on uurinud nii bakterite geneetikat kui krohmseente elurikkust.

Kokku on Tanel Vahteri doktoritöö raames üles seatud 432 katseruutu hiljuti taastatud puisniituudel ja loopealsetel Lääne- Eestis ning ammendatud karjääriväljadel Ida-Virumaal. Igas kooslusetüübis külvati katseruutudele taimede seemneid koos kohaomaste mükoriisaseentega. See, kuidas taimedele sobiliku seenpartneri lisamine taastamise kvaliteeti ning kiirust mõjutab, selgub juba järgnevatel aastatel kogutavate andmete põhjal. Täname kõiki abivalmeid maavaldajaid ning koostööpartnereid, eriti aga välitöödel osalenuid ning nendele kaasa aitajaid!

12.-14. mail toimus Ida-Virumaal Aluojal järjekorras 43. Teoreetilise bioloogia kevadkool, mis sel korral oli pühendatud Karl Ernst von Baeri 225. sünnipäevale. Kolme kevadise päeva jooksul sai kuulata ettekandeid nii Baeri elust ja panusest maailma teadusesse kui ka tänapäevastest arengutest eluteaduste teravikus. Kevadkoolist võtsid aktiivselt osa ka meie töörühma inimesed: ettekandega krohmseente praktilise rakendamise probleemidest esines doktorant Tanel Vahter; doktorant Siim-Kaarel Sepp kirjutas, kuidas inimese tegevused mõjutavad krohmseente elurikkust. Täname kõiki kaasosalejaid ning korraldajaid suurepärase nädalavahetuse eest!

Kevadkooli artiklitest ilmus ka trükis Schola Biotheoretica XLIII, mis on digikujul kättesaadav siit.

Mais külastas meid Ungari doktorant Rita Filep. Rita teeb oma doktoritööd Pécs'i Ülikoolis Ungaris, kus tema juhendajaks on Ágnes Farkas. Rita uurib invasiivse taimeliigi, maapirni (Helianthus tuberosus), biogeograafiat, sh arbuskulaar-mükoriisse sümbioosi rolli invasiooniprotsessis. Taimeökoloogia töörühmas töötamise ajal juhendas teda Mari Moora.

Tolmeldajate ja mesilaste parem kaitse on rahvusvahelist koostööd nõudev ülesanne. Seetõttu korraldas Saksa Riiklik Toidu- ja Põllumajanduse ministeerium ning Saksa Mesinike Ühendus rahvusvahelise konverentsi kus kutsutud oma ala eksperdid esinesid mesinikele, farmeritele, teadlastele ja poliitikutele. Meie töörühma liige Mari Moora rääkis kliimasoojenemise mõjust biootilistele interaktsioonidele (mükoriisne sümbioos ja tolmeldamine) ning nende faktorite koosmõjust taimede elurikkusele.

Mais külastas Botaanika osakonda ning tippkeskust EcolChange Prof. Francis M. Martin, kes pidas seminari ning kohtus kraadiõppurite ning noorteadlastega. Prof. Martin on tippkeskuse ARBRE direktor INRA-Nancy’s Prantsusmaal, teadusajakirja New Phytologist toimetaja ning tuntud tippteadlane, kes uurib seente eluviise kasutades võrdlevat genoomikat.

Mitmed taimeökoloogia töörühma liikmed osalesid põneval Maateaduste ja ökoloogia doktorikooli poolt korraldatud välipraktikumil Tenerifel. Tänu oma järsule kõrgusgradiendile on Tenerife ideaalne mudelsaar uurimaks, kuidas ökoloogilised ja evolutsioonilised protsessid taimkatet kujundavad. Tenerife kõrgusgradient ulatub merepinnalt kuni 3700 meetri kõrgusele Teide vulkaani tippu. Ühe aprillikuu nädala jooksul said doktorandid oma silmaga näha ökoloogia alusteooriate toimimist ning praktiseerida moodsaid taimeökoloogia meetodeid. Meie töörühma doktorantidest osalesid Maret, Siim-Kaarel ja Tanel, ning Inga kui üks ekspeditsiooni põhijuht.

20. aprillil toimus Tallinas Pae Gümnaasiumis kuuenda klassi õpilastele pühendatud Harry Potterist inspiratsiooni saanud teaduspäev „Henry Lotter“. Õpilased said tol päeval osaleda viktoriinis ja erinevates töötubades. Taneli initsiatiivil osalesime interaktiivse töötoaga tutvustamaks õpilastele mükoriisat ning selle olulisust. Praktilise tööna lasime lastel mikroskoobi abil otsida taimejuurtes olevaid seenestruktuure – vesiikuleid.

Taimeökoloogia töörühma seminar toimus 18-19 aprillil Palamuse lähistel. Seminaril tutvustati käimas olevaid projekte ning arutati veel seni avaldamata teadustulemsute üle. Lisaks toimus Mari ja Carlose juhtimisel taimede tunnuste töötuba eesmärgiga välja selgitada, millised on taimede mükoriisa tunnused.

11. aprillil käisid meie töörühmast Lena ja Teele koos Kerstiga makroökoloogia töörühmast Pärnus Tartu Ülikooli teaduspäeval õpilastele ökosüsteemide taastamisest rääkimas. Õpitoa alguses tutvustasid Kersti ja Lena taimekoosluste kujunemist ja säilimist mõjutavaid tegureid ning ökosüsteemide taastamist. Pärast seda said õpilased teha teoreetilise harjutuse, kuidas käib ühe ökosüsteemi taastamine raba, loopealse ja puisniidu näitel.

Kui kaugele seemned levivad? Kuidas näevad välja õhulõhed? Kuidas taimest DNA kätte saada? Milline näeb välja üks taastatud ökosüsteem? Need on vaid osa küsimustest, millele said huvilised Tartu ülikooli avatud uste päeval Botaanika osakonna töötajate läbi viidud õpitubades vastuseid leida.

Sarnaselt eelmisele aastale toimus ka kaunima maastiku konkurss. Ilusaimaks osutusid kodumaine raba ning eksootilised vihmametsad ja rohumaad. Kõige inetumaks tunnistati tööstusmaastik ja karjäär.

6.-9. märtsini toimus Valdivias, Tšiilis, mükoriisateemaline sümpoosion („Mycorrhizal Symbiosis in the Southern Cone of South America“). Konverentsi korraldajate seas olid meie koostööpartnerid Lõuna-Ameerikast – professor Roberto Godoy ja doktorant Cesar Marin Tšiili Lõunaülikoolist ning Patricia Silva Flores Concepcioni ülikoolist. Meie töörühmast osalesid sümpoosionil Maarja Öpik ja Guillermo Bueno kutsutud ettekannetega. Guillermo tutvustas taimede mükoriisatunnuseid ning võimalusi nende rakendamiseks erinevatel skaaladel – taimeliigist kooslusteni, kooslustest ökosüsteemideni  – meie töörühmas tehtud tööde näitel. Maarja andis ülevaate, kuidas krohmseeni molekulaarselt määrata ning tutvustas virtuaaltaksoni kontseptsiooni ning andmebaasi MaarjAM. Pärast konverentsi osalesid Guillermo ja Maarja välitöödel Nahuelbuta rahvuspargis, mis on tuntud oma araukaariametsade poolest. Enne sümpoosioni pidas Maarja seminari Concepcioni Ülikoolis professor Götz Palfneri kutsel ning lisaks külastas Maarja ka CEAFi (Centro de Estudios Avanzados en Fruticultura), kus ta käis Patricia proovialadel, andis seminari ning vahetas mõtteid CEAFi meeskonnaga.

13 – 15. märtsil toimus Saksamaal Göttingenis BiodivERsA projekti SoilMan (Mulla elurikkuse pakutavad ökosüsteemiteenused – mõistmine ja majandamine) kuue riigi partnerite esmakohtumine. Maarja Öpiku poolt juhitavat Eesti meeskonda esindas kohtumisel doktorant Tanel Vahter. Kohtumisel arutati järgneva kolme aasta tegevusi, mille eesmärgiks on uurida, kuidas on omavahel seotud mullaelustiku mitmekesisus, maaharimisvõtted ja ökosüsteemiteenused põllumajanduses. Meie töörühma ülesandeks on projekti SoilMan katsealadel krohmseente mitmekesisuse välja selgitamine. Projekti tulemused saavad sisendiks Euroopa põllumajanduspoliitika arendamisel.

Poollooduslike rohumaade pindala on Baltikumis viimase sajandi jooksul pidevalt vähenenud. Teadmine, kuidas need rohumaad looduslikult mingi häiringu järgselt taastuvad, teisisõnu, milline on nende sekundaarne suktsessioon, on oluline poollooduslike rohumaade kaitsmise kavandamiseks. Taimekoosluste taastumise kohta on suhteliselt palju andmeid, aga sammalde ning samblike kohta üsna vähe. Selles töös uurisime taimekoosluste ja sambla- ning samblikukoosluste mitmekesisust Saaremaal ja Muhu saarel eri aegadel maha jäetud paekivikarjäärides ning loopealsetel. Leidsime, et kõige kiiremini jõuavad uude kasvukohta—mahajäetud paekivikarjääri—kohale taimed, seejärel samblad ning viimasena jõuavad kohale samblikud. Uuringu tulemuste põhjal saame järeldada, et soontaimed, samblad ja samblikud ei käitu suktsessioonis ühtemoodi.

García de León, D.; Neuenkamp, L.; Gerz, M.; Oja, E. & Zobel, M. 2017. Secondary succession in alvar grasslands – do changes in vascular plant and cryptogam communities correspond? Folia Geobotanica doi: 10.1007/s12224-016-9260-1.

Reedel, 10. veebruaril käisid Tallinna Prantsuse Lütseumi bioloogiahuvilised õpilased tutvumas Tartu Ülikooliga. Meie töörühmast tutvustasid taimeökoloogide tegemisi Inga Hiiesalu ja Maarja Öpik. Lisaks tutvustasid meie kolleegid Jane Oja ja Sergei Põlme mükoloogide tegemisi.

Taimeökoloogia töörühma liikmed kogunesid hiljuti, et värskendatud koosseis pildile jäädvustada. Ülevalt vasakult: Maarja Öpik, Mari Moora, Lena Neuenkamp, Ede Oja, Maret Gerz, John Davison, Teele Jairus, Inga Hiiesalu, Guillermo Bueno, Siim-Kaarel Sepp, David Garcia de Leon, Martin Zobel, Tanel Vahter. Pildilt puudub Martti Vasar.

31. jaanuarist 1. veebruarini toimus Oikos Finland konverents Helsingis. Konverentsiga tähistati 100 aastat ökoloogiateadust Soomes. Meie töörühmast oli kutsutud plenaarettekannet pidama Maarja Öpik, kes rääkis krohmseente liigifondist ja tumedast elurikkusest. Konverentsile eelnes akadeemik Ilkka Hanski mälestusele pühendatud sümpoosion.

Meie töörühma doktoranti Tanel Vahterit intervjueeris ajaleht Saarte Hääl. Avaldatud loos andis Tanel ülevaate oma kavandatavast eksperimendist Lääne-Eesti saartel, kus katsetatakse alvarite ja puisniitude taimkatte taastamist krohmseente abil.

Taimeökoloogia töörühm koostöös Mari Ivaskiga Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledžist korraldas COST Action ES1406 KEYSOM (Mullafauna – mulla orgaanilise aine dünaamika ja modelleerimise võti) kohtumise 17-19. jaanuaril. Osalejad 24 riigist arutasid teemadel mullaloomastiku andmebaasidest mulla toiduvõrgustike, biogeokeemiliste protsesside, süsiniku modelleerimise ja loomulikult oma lemmiku, krohmseente mitmekesisuseni.