Teaduse populariseerimine ja meediakajastus
Vahter, Tanel. Seente abita jääks põlluvili kängu. Postimees. 04.05. 2022.
Pilt, Ebe. Tootsi peenra põhimõtted kirjutati üleeuroopalisteks poliitikasoovitusteks. Postimees Teadus. 05.04.2022.
Prestigious ERC grant helps identify the impact of land-use change on plant species and soil fertility. Research in Estonia. March 2022.
Pintsaar, Tiina. Euroopa teadusnõukogu 2 miljoni eurone grant eestlasele, mis osaliselt viiakse läbi Rootsis. Eesti Päevaleht. 18.03.2022.
Harrik, Airika. Hüljatud rohumaal räägivad taimed mikroobidega uut juttu. Novaator. 23.03.2022.
Tartus hakatakse uurima, kuidas mullaelanike kooselureeglid on pea peale pööratud. Postimees Teadus. 18.03.2022.
Harrik, Airika. Eesti teadlane hakkab miljonigrandi toel uurima maakasutuse muutuse mõju. Novaator. 17.03.2022.
Teadusgrant aitab välja selgitada maakasutuse muutuse mõju taimeliikidele ja mullaviljakusele. Aripäev Põllumajandus.ee 21.03.2022
Kukin, Kelly 2022. Kopsakas uurimistoetus viib teadlase ka piiri taha tööle. Tartu Postimees, 22.03.2022
Oidermaa, Jaan-Juhan. 2021. Suuruuring heidab valgust maailma taimede muutlikkusele maa all ja peal. Novaator ja saade Labor Vikerraadios. Samal teemal räägitakse ka Kuku raadio saates Ilmaparandaja.
Hellerma, Juhan. 2021. Põllutaimi toitvaid krohmseeni ohustab liigne kemikaalide kasutamine. Novaator. 31.08.2021.
Vahter, Tanel. 2021. Uus mullauuring tagab ligipääsu mullaelustiku andmetele. Postimees, Maa-elu. 06.08.2021
Vahter, Tanel. 2021 . Teadlased hakkavad mullaelustiku seiremeetodeid arendama. Maaleht 03.08.2021
Öpik, Maarja. 2021. Kuue samba taga. Kuku raadio. 24.05.2021.
Moora, Mari. 2021. Vestlus Tartu Kunstimuuseumis. 21.04 2021.
Mägi, Marko. 2021. Teadlased otsivad miljonitele seeneliikidele nimesid. Novaator 27.04.2021.
Öpik Maarja. 2021. Tippteadus või teenuslabor? Postimees 31.03.2021
Zobel Martin. 2021. Mitmekesisuse mitu mõõdet. Postimees 19.03.2021
Mägi Marko. 2021. Doktoritöö: mulla elurikkus aitab hinnata inimeste mõju ökosüsteemile. Novaator 14.01.2021
Hiiesalu Inga & Vahter Tanel. 2020. Liigirikkaimad põllumullad on Lääne-Eestis ja vaesemad Pandivere ümbruses. Postimees, Maa-elu. 19.11.2020
Maran Kaur. 2020. Mulla saladustest kosmosejaamani-Eesti teaduse tippude tipus troonib elurikkuse uurimine. Postimees AK. 28.11.2020
Mägi Marko. 2020. Doktoritöö: mulla mikroseente määramine on nüüd lihtsam. ERR Novaator. 19.08.2020
Mägi Marko. 2019. Linnud kannavad koos seemnetega edasi ka tähtsaid mikroskoopilisi seeni. ERR Novaator. 16.04.2019
Hiiesalu Inga & Vahter Tanel. 2019. Teadlased hakkavad uurima põllumuldade seeneelustikku. Postimees, Maa-elu. 24.01.2019
Vahter Tanel. 2018. Põllumajandus - vivaarium või ökosüsteem? Schola Biotheoretica XIV (145−151). Eesti Looduseuurijate Selts, Sulemees.
Hiiesalu Inga & Vahter Tanel. 2018. Elurikkuse kaitse põllumajanduse ökoloogilise intensiivistamise abil. Schola Biotheoretica XLIV (151−159). Eesti Looduseuurijate Selts, Sulemees.
Öpik Maarja. 2018. Metsast, mullast, seentest ja põllust ehk Krohmseente elurikkus looduses ja inimesele, Schola Biotheoretica XLIV (113-126), Tartu, Sulemees.
Marju Himma. 2018. TÜ uuring: iidne DNA aitab ennustada tuleviku kliimamuutuste mõju taimedel. ERR Novaator. 11.01.2018
Silja Ratt. 2017. Vana metsa maha võttes hävivad seente elupaigad. Maa Elu. 28.09.2017.
Laura Altmets. 2016. Välismaa teadlased käisid Muhus loopealseid uurimas. Meie Maa. 16.07.2016.
Siim-Kaarel Sepp. 2017. Krohmseened ja inimmõju. XLIII Teoreetilise bioloogia kevadkooli kogumikus: "Baer" (157-161).
Tanel Vahter. 2017. Tibu või krokodill ehk krohmseente inokulaatidest keskkonnas. XLIII Teoreetilise bioloogia kevadkooli kogumikus: "Baer" (163-172).
Martin Zobel: globaalmuutustest ja elurikkusest. Maa loodus hakkab väsima. Postimees. 31.03.2017
Teadlased üritavad alvarite liigirikkust taastada seente abil. Intervjuu ajalehele Saarte hääl. Tanel Vahter. 21.01.2017
Teaduspalavik: tants ümber DNA. I osa; II osa, III osa. ERRi teadussari, kus osales ka Mari Moora. Esmaeeter detsember 2016.
New Phytologist toimetaja Maarja Öpik: "Olgem uudishimulikud". Ajakirja New Phytologist toimetajat tutvustav video. Salvestatud 2016.
Seente ja taimede elujõuline liit – mükoriisa. Mari Moora postitus blogis "Rikas elu ...".15.07.2016
KUKU PIKALI! Maailma mõjukaim Eesti teadlane: „Ma hoian niitmisega tagasi“. Intervjuu ajalehele Eesti Ekspress. Martin Zobel. 27.04.2016
Bioloog Inga Hiiesalu on uurinuid taimi ka 5400 meetri kõrgusel. Intervjuu ajalehele Vooremaa. Inga Hiiesalu. 19.03.2016
Eesti teadlaste tulised arutelud Science’is. Marju Himma. Sirp. 18.03.2016
Ökoloogiline küür tekitab taimeteadlaste seas vaidlusi. Arko Olesk. Postimees. 12.03.2016
Tartu ülikooli teadlased kaardistasid üleilmse levikuga krohmseeni. ERR Novaator. 28.08.2015
Mükoriisaseened. Vikerraadio saade „Huvitaja“. 28.08.2015
Unikaalne uuring kaardistas ökosüsteemide ja elurikkuse seoseid. ERR Novaator. 17.07.2015
Tippteadlane Mari Moora: ökoloogia on põnev nagu kriminalistika. Intervjuu portaalile ERR Novaator. 8.07.2015
Uudishimust teadlaseks. Intervjuu ajakirjale „Mari“. Mari Moora 02.2015
Elurikkuse varjatud mustrid. Martin Zobel. Horisont 6/2014.
Jääaja eel lokkasid põhjaaladel lilled. Postimees, 06.02.2014
Kukkuv Õun 15.12.2013
ETV saade „Püramiidi tipus“, salvestatud 2012
ETV saade „Püramiidi tipus“, 2012, Mari Moora niidutaimedest
ETV saade „Püramiidi tipus“, 2012, Martin Zobel liigirikkusest
ETV saade „Püramiidi tipus“, 2012, Maarja Öpik AM seened
ETV saade „Püramiidi tipus“, 2012, Martin Zobel niidul
ETV saade „Püramiidi tipus“, 2012, Jaak Albert Metsoja luhad
Doktoritöö tõestas sarapuu kasulikkust. Intervjuu ajalehele „Tartu Postimees“. Kadri Koorem 11.2012
Kadri Koorem tutvustab lastele lilli. ETV lastesaade. Tule õue! 11.2012
Kümme aastat kestnud eksperiment : heinamaa, päikesepaiste ja … suhkur. Maakodu, 3.10.2012
Martin Zobel teab, kuidas laiendada ökoloogia vaatepunkte ning joonistada bioloogina maailmast täpsemat kaarti. Kirjutas Margus Maidla. AKADEEMILINE KESKUS: KesKus’i lugudesari Eesti akadeemikutest. 7.02.2012
Maarja Öpik. 2012. DNA-liigid ehk kuidas uurida organisme, keda oleme näinud vaid DNA järjestustena. Laanisto L, Öpik M, Vanatoa A, Kull K (toim). Elurikkuse mõte ja mõõt (94-100). Tartu, Eesti Loodusuurijate Selts
Sõnastik. Ökosüsteem. Martin Zobel, Vikerraadio, 24.04.2010
Eesti seeneteadlaste suur avastus. Martin Zobel. Priit Ennet, Vikerraadio, 11.04.2010
Tartu teadlaste andmebaas selgitab seente ja taimede seoseid. ETV, Aktuaalne Kaamera, 21.03.2010
Kukkuv Õun 14.07.2009
Maailma taastusravi algab nähtamatutest seentest. Eesti Päevaleht, 3.09.2009
Sarapuu salapärane mõju salukuusiku alustaimestikule. Kadri Koorem, Eesti Loodus 2009/12
Mitmekesisust on üha olulisem uurida. Intervjuu Martin Zobeliga, Eesti Loodus 2008/12.
Taimede maa-alune salaelu saab avalikuks. Martin Zobel, Maarja Öpik, Eesti Loodus 2006/8
MARTIN ZOBEL: Miks liigid välja surevad? Eesti Päevaleht, 31.08.2005
Maarja Öpik. 2005. Pettus kooselus – näiteid mükoriissetest suhetest. Öpik M, Tulva I, Puura I. (toim) Vale teooria (77-86). Tartu, Sulemees.
Maarja Öpik. 2004. Kasud ja kulud arbuskulaar-mükoriisses sümbioosis. Tulva I, Öpik M, Puura I (toim). Tasakaalu teooria (116-125). Tartu, Sulemees.
Mükoriisa on kasulik nii taimele kui ka seenele. Leho Tedersoo, Maarja Öpik, Eesti Loodus 2004/3
