Teadur Inga Hiiesalu ja doktorant Tanel Vahter osalesid välitöödel Indias, et jätkuvalt täiendada globaalset krohmseente mitmekesisuse andmestikku. Proovivõtualad paiknesid niiskes subtroopilises metsavööndis, mis laiub Põhja-India Himaalaja eelmäestikust India keskosani. Töötada tuli vaheldusrikastes tingimustes, kus mõnel päeval küündis õhutemperatuur 43 kraadini. Põnevate välitööde ajal võis kohata uudishimulikke makaake ja hall-langureid,india piisoneid, paabulinde ja sambari hirvi. Kogutud materjal analüüsitakse DNA-põhiste meetodite abil ja saadud andmed aitavad välja selgitada silmaga nähtamatute krohmseente ülemaailmseid levikumustreid.

21-23 märtsil toimus Spanish Ecological Society (AEET) poolt koos Mediterranean Institute for Advanced Studies (CSIC) ja Baleaari saarte Ülikooli korraldatud esimene Hispaania kursus ökoloogiliste võrgustike analüüsimiseks. Kursus toimus Mallorcal ning sellest võttis osa ka meie töörühma teadur Guillermo Bueno. Kursust juhendasid oma ala tipud, teiste seas Anna Traveset, Amparo Lazaro ja  Carlos Lara. Kursusel käsitleti ökoloogiliste võrgustike analüüsi meetodeid ning nende tuleviku potentsiaali taimeökoloogilistes uuringutes.

Aprillis külastas meid COST projekti KEYSOM raames Dragana Stamenov Novi Sadi ülikoolist, kes tutvus nii arbuskulaarmükoriissete seente mikroskoopilise kui ka molekulaarse määramise metoodikaga. Taimeökoloogia töörühmast juhendasid teda doktorant Siim-Kaarel Sepp ja spetsialist Jane Oja.

10 aastat tagasi korjasid Martin Zobel, Mari Moora ja teised kolleegid esimesed mullaproovid meie globaalsesse andmekogusse. David García de León ja John Davison on viimastel aastatel koos kolleegide Maarja Öpik, Inga Hiiesalu ja Kadri Koorem ning rahvusvaheliste partnerite Yongjun Liu, Huyuan Feng ja Cherdchai Phosri abil selle keerulise andmestikuga kõvasti tööd teinud ning avaldanud tulemused mainekas ajakirjas Global Change Biology. Värske artikkel heidab valgust krohmseentele mõjuvate häiringute tagajärgedele looduslikes ja antropogeensetes elupaikades. Uuringu tulemused näitavad, et krohmseente mitmekesisus langeb häiringute tõttu siis kui looduslik liigirikkus on kõrge ning vastupidi, kasvab siis kui see on madal. Häiringud soodustavad ka ruderaalseid krohmseeneliike. Häiringute mõjusid krohmseentele käsitlevad ka meie viimased artiklid Argentiina sojaoa põldudest ning maakasutuse muutuste mõjudest Eestis.