Meie töörühma liikmed Maarja, Lena ja John  lõpetasid  oma teadusaasta Dijonis esimesel GSBI (Global Soil Biodiversity Initiative) konverentsil pealkirjaga „Assessing Soil Biodiversity and its Role for Ecosystem Services“.  Konverentsil kohtusid teadlased kogu maailmast, et anda ülevaade mulla mitmekesisuse uurimise hetke olukorrast ning uusimatest teaduslikest saavutustest. John tutvustas oma postriga krohmseente globaalset mitmekesisust (Global diversity of arbuscular mycorrhizal fungi – everything is almost everywhere). Lena poster andis ülevaate, kuidas krohmseente mitmekesisus muutub mööda maakasutuse gradienti (Response of AMF diversity to land use change in a grassland ecosystem) ja Maarja poster tutvustas andmebaasi MaarjAM (The MaarjAM database of Glomeromycota implements sequence based classification and collates global distribution data ).

Martin Zobel avaldas ajakirjas Horisont 2014.a. kuuendas numbris artikli ‚Elurikkuse varjatud mustrid’. Praegune teadmine elurikkuse varieerumisest Maal põhineb valdavalt silmaga nähtavate organismide uurimisel. Pärilikkuseaine põhjal saame uurida ka nende organismide elurikkust, kes pole palja silmaga vaadeldavad. Seal võib ees oodata palju põnevat. 

13-14 novembril toimus Jänedal botaanika osakonna seminar, kus erinevate töörühmade doktorandid tutvustasid oma uurimistöö tulemusi. Nagu tavaks on saanud tõsteti esile paremaid ettekandjaid. Nende hulka kuulusid ka meie töörühma liikmed Lena ja Maret. Palju õnne!

Septembri algul toimus Austraalias Perthis 57. Rahvusvahelise Taimkatteuurimise Assotsiatsiooni aastakonverents „Biodiversity & Vegetation: Patterns, Processes, Conservation“. Meie töörühma liikmetest osalesid sellel konverentsil Martin Zobel, Mari Moora, Maret Gerz, Lena Neuenkamp ja Jaak-Albert Metsoja. Martin ja Mari pidasid plenaarettekanded.  Martin keskendus oma ettekandes liigifondi teooria rollile liigirikkuse mustrite ja ansamblireeglite uuringutes („The role of the species pool concept in the study of diversity patterns and plant community assemblages“).  Oma ettekandes „Progress and challenges in underground ecology´“ andis Mari ülevaade kui oluline on erinevate mullamikroorganismide – eriti sümbiontsete seente - kaasamine  taimekooslustega seotud uuringutesse. Lena tutvustas kuidas muutub koosluse taimekoosluse funktsionaalne mitmekesisus kinnikasvaval loopealsel („30 years of  succession in an Estonian calcareous grassland: how does time and landuse history shape plant community functional composition?“). Jaak-Alberti ettekanne keskendus taimekoosluste muutustele jõesetete ladustamisaladel („Drivers of plant community assembly on sediment deposition sites at the River Emajõgi floodplain, Estonia“). Mareti postrilt selgus, kuidas mükoriissus mõjutab taimede liigirikkust erinevates ökosüsteemides  („Plant community mycorrhization differentially affects plant species diversity in forests and grasslands“).

Meie töörühma liikmed Lena Neuenkamp ja Jaak-Albert Metsoja osalesid augusti alguses Soomes Oulus 9. Taastamisökoloogia konverentsil: „Restoration, Ecosystem Services and Land Use Policy“. Konverents oli rahvusvaheline suhtlemisfoorum, kus arutleti koosluste taastamise ökoloogisi, majanduslikke ning sotsiokultuurseid väärtusi. Lena pidas ettekande arbuskulaarse mükoriisa seente rollist rohumaade taastamisel („Arbuscular mycorrhizal fungi: key to successful grassland restoration?”). Jaak keskendus oma ettekandes LIFE projektile, mille käigus on loodud soodsamad tingimused nii kohalikele taime- kui ka kalakooslustele („Restoring a flooded meadow in Central Estonia. Can we aim at benefits for fish and plant communities at the same time?”).

Juuli esimeses pooles toimusid Muhus ja Saaremaal meie töörühma välitööd. Eesmärgiks oli uurida taime- ja seenekoosluste varieerumist erinevas suktsessiooni astmes olevatel loopealsetel, ning seemnete ja eoste levikut. Kohapeal registreeriti taimeliigid ja osad sambla- ja samblikuliigid, enamus krüptogaame koguti kaasa täpsemaks määramiseks laboris. Kaasa koguti ka mulla- ja juureproovid AM seente määramiseks. Seemne- ja eoslevi katseks seati üles levisepüünised.

Meie töörühma liikmed Maarja Öpik, Maret Gerz  ja Lena Neuenkamp osalesid 33. New Phytologist-i konverentsil „Networks of Power and Influence: ecology and evolution of symbioses between plants and mycorrhizal fungi“, mis toimus 14.-16. mail 2014 Zürichis (Šveitsis).  Konverents keskendus taimede ja mükoriisaseente vahelistele interaktsioonidele ning sümbioosi aluseks olevatele mehhanismidele. Maarja Öpik pidas ettekande arbuskulaarmükoriissete seente koosluste globaalsest mitmekesisusest  („Global diversity of arbuscular mycorrhizal fungal communities“).  Maret näitas oma postril, et mükoriissuse mõju taimekooslustele erineb metsas ja rohumaadel („Plant community mycorrhization differentially affects plant species diversity in forests and grasslands“).  Lena poster tutvustas arbuskulaarse mükoriisa kasulikkust rohumaade taastamisel („Arbuscular mycorrhizal fungi: key to grassland restoration“).

Taimeökoloogia labori kaastöötajad John Davison, Mari Moora ja Martin Zobel koostöös Taani, Norra ja Prantsuse teadlastega avaldasid veebruarikuu ajakirjas Nature uurimuse, mis nihutab kehtivaid paradigmasid suurte imetajate väljasuremise peamistest põhjustest. 

Willerslev,E., Davison,J., Moora,M., Zobel,M., Coissac,E., Edwards,M.E., Lorenzen,E.D., Vestergard,M., Gussarova,G., Haile,J., Craine,J., Gielly,L., Boessenkool,S., Epp,L.S., Pearman,P.B., Cheddadi,R., Murray,D., Brathen,K.A., Yoccoz,N., Binney,H., Cruaud,C., Wincker,P., Goslar,T., Alsos,I.G., Bellemain,E., Brysting,A.K., Elven,R., Sonstebo,J.H., Murton,J., Sher,A., Rasmussen,M., Ronn,R., Mourier,T., Cooper,A., Austin,J., Moller,P., Froese,D., Zazula,G., Pompanon,F., Rioux,D., Niderkorn,V., Tikhonov,A., Savvinov,G., Roberts,R.G., MacPhee,R.D.E., Gilbert,M.T., Kjaer,K.H., Orlando,L., Brochmann,C. & Taberlet,P. 2014. Fifty thousand years of Arctic vegetation and megafaunal diet. Nature 506: 47-51.

Esimest korda teaduse ajaloos oli ökoloogidel tänu igikeltsast tehtud iidse DNA analüüsile võimalus uurida terveid taimekooslusi, mis eksisteerisid nii kauges minevikus – kuni 50 000 aastat tagasi. Andmed näitasid, et sel ajal oli taimkate rikas erinevatest rohunditest, kuid mitmekesisus vähenes oluliselt jäätumise maksimumi ajal. Maksimumijärgselt arenenud taimekooslused olid isegi samas geograafilises punktis täiesti erinevad oma eellastest, uutes kooslustes hakkasid domineerima kõrrelised, lõikheinad ja puittaimed. See omakorda võis olla üheks megafauna väljasuremise põhjuseks.

Loe rohkem

Veebruaris ja märtsis töötab meie töörühmas külalisdoktorandina Sara Varela Cervero. Teda juhendab taimeökoloogia töörühmas töötamise ajal Maarja Öpik.

Sara uurib arbuskulaar-mükoriissete seente mitmekesisust semiariidses ökosüsteemis Sierra de Baza looduspargis Hispaanias. Tema juhendaja on Dr. Conception Azcon-Aguilar (Estacion Experimental del Zaidin, CSIC, Granada, Hispaania).

10-11. veebruaril leidis Narva-Jõesuus aset taimeökoloogia töörühma seminar, kus peeti ettekandeid juba käsilolevatest ja veel kavandatavatest teadusprojektidest. Seminaril osalesid ka meie töörühmaga koostööd tegevad evolutsioonilise ökoloogia töörühma ja mükoloogia õppetooli liikmed. 

Meie töörühma liikmed Maret Gerz ja Teele Jairus külastasid jaanuari teises pooles UFRGSi (Universidade Federal do Rio Grande do Sul) Porto Alegres, Brasiilias. Reisi eesmärk oli analüüsida detsembris pilootuuringu raames kogutud juureproove. 

Meie töörühma doktorant Lena Neuenkamp külastab jaanuari teises pooles Soome METLA instituuti Rovaniemis, et teha koostööd Dr. Minna Männistoga. Rasvhapete analüüsi kasutades uurib Lena seal, kas ja kuidas erineb arbuskulaar-mükoriissete seente biomass loopealsete erinevates suktsessiooniastmetes (vaata pilte uurimisaladest).