Eile oli rõõmus päev, sest oma doktoritööd, mille juhendajateks olid juhtivteadur Maarja Öpik ja Prof. Martin Zobel, kaitses Siim-Kaarel Sepp. Saime jälgida sisukat ja huvitavat arutelu kaitsja ja oponendi, Prof. Marcel van der Heijden'i, vahel.

Kõrget lendu ja põnevaid avastusi, Dr. Sepp!

Ei ole just väga sage, et teadusuuringute esimesi tulemusi saab lugeda tavalisest ajalehest aga praegu on just nii juhtunud! Postimehe artikkel kajastab meie töögrupi liikmete Inga Hiiesalu ja Tanel Vahteri poolt läbi viidud uuringu tulemusi, millest selgus, et Eesti piires leidub kõige rohkem seeneliike Lääne-Eesti rohumaadel. 

Teises Postimehe artiklis annavad 2020 aasta maailma tsiteeritumate teadlaste hulka kuuluvad Martin Zobel, Mari Moora ja Maarja Öpik aimu, mis neid teadusmaailma tippu on viinud ja millega nad praegu tegelevad.

Septembrist liitus meie töögrupiga Marie Sklodowska-Curie uurimisgrandi hoidja Marina Semchenko.

Tervitasime sügist ja uuenenud töögruppi ühispildiga (pildilt puuduvad Maret Gerz, Daniela Leon Velandia, Martti Vasar ja Mari Lepik).

NB! Töögrupi tegemistel saab nüüd silma peal hoida ka Twitteris

Meie töörühma liiga Martti Vasar kaitses edukalt oma doktoriväitekirja „Bioinformaatilise programmi gDAT arendus arbuskulaarset mükoriisat moodustavate seente määramiseks erinevate pärilikkusaine markerpiirkondade põhjal“. Martti väitekirja oponeeris professor Philippe Vandenkoornhuyse Rennes Ülikoolist.

Professor Martin Zobel koos kolleegidega arutleb ajakirjas Science ilmunud ülevaateartiklis, kuidas mükoriisne sümbioos mõjutab taimekooslusi. Nad märgivad, et mükoriisse sümbioosi moodustamine iseenesest ja mükoriissete seente mitmekesisus ning mükoriisa tüüp (arbuskulaarne, erikodne, orhidoidne, erikoidne ja ektomükoriisa) mõjutavad otseselt või kaudselt taimede levikut ja konkurentsi. Seeläbi mõjutab mükoriisne sümbioos taimede kooseksisteerimist ja väikseskaalalist liigirikkust. Loe täpsemalt siit.

Võõrliigid mitte ei sulandu kohalikku floorasse, vaid moodustavad oma looduslikust levikuareaalist väljaspool võõrliikide kogumikke! Sellise järelduseni jõudis taimeökoloogia töögrupi osalusel tehtud uuring, mis võrdles taimeliikide kasvu nende looduslikus areaalis ja sellest väljaspool. Üle maailma kogutud andmeid analüüsides tuli veel välja, et võõrliigid kasvavad oma looduslikus areaalist väljaspool kasvukohtades, kus on vähem taimeliike ja suurem biomassi produktsioon. Mis mehhanismid selle mustri taga on, vajab juba edasist uurimist. Seni aga tasub võõrliikide kasvul silm peal hoida, sest kus on, sinna tuleb juurde!