Kadri Koorem, Martin Zobel ja Guillermo Bueno avaldasid kolleegidega Maastike elurikkuse töörühmast (Tsipe Aavik ja Sabrina Träger) ning Leuveni Katoliku Ülikoolist (Olivier Honnay ja Maarten Van Geel) ajakirjas Functional Ecology ülevaateartikli teemal, kas ja kuidas võiks koosluste taastamise edukust mõjutada üheaegselt nii peremeestaimede geneetilise mitmekesisuse soodustamine kui ka mükoriisat moodustavate seenekoosluste toetamine.

Eraldi elurikkuse komponentidena on nii taimepopulatsioonide geneetiline mitmekesisus kui ka arbuskulaarset mükoriisat (AM) moodustavate seente rolli olulisus taastamisel üsnagi palju tähelepanu pälvinud. Arusaam nende tegurite omavaheliselt koosmõjust on aga äärmiselt lünklik, kuigi peremeestaimede geneetilise varieeruvuse olulisusele interaktsioonide mõjutajana viitavad mitmedki uuringud. Sellega seoses pakume välja ka teema bakalaureusetöö koostamiseks. Töö, mille valmimist juhendavad Kadri Koorem ning Tsipe Aavik, annab teaduskirjanduse põhjal ülevaate sellest, milline on peremeestaimede liigisisene varieeruvus seoses arbuskulaarset mükoriisat moodustavate krohmseentega ning millistest teguritest see sõltuda võib.

Taimeökoloogia töögrupp kogunes septembri lõpus väljaspool tavalist töökeskkonda, et värskete teadustulemuste üle arutleda. Suur rõõm oli kogu töögruppi korraga näha, huvitavaid teadustulemusi kuulda ja koos aega veeta! Põnevat uut akadeemilist aastat kõigile!

Sügissemestril külastab meid Guillermo González Fradejas Erasmuse programmi raames. Ta on neljanda aasta bakalaureuse tudeng Alcalá Ülikoolist. Ta uurib AM seente mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuste seotust hekipõõsastikule: oliiviaedades ja odrapõldudel. Guillermo juhendajad on teadurid David García ja Martti Vasar. Kohepeal tutvub Guillermo bioinformaatiliste vahenditega, uurib meie katsevõtu meetodeid ja vaatleb, kuidas laboris töö käib. Me soovime Guillermole Tere Tulemast ning loodame, et tema siinviibimine on produktiivne ja põnev!

Tanel Vahter kaitses edukalt oma doktoritöö mükoriisaseente tähtsusest jätkusuutliku põllumajanduse edendamisel ning elupaikade taastamisel. Teaduslikku arutelu oponent Jim Bever'iga Kansase ülikoolist oli põnev jälgida kõikidel kuulajatel. Suured tänusõnad juhendaja Maarja Öpikule ning kõrget lendu Tanelile!

Ülevaate Taneli doktoritööst leiad Novaatorist.

Ajakiri Journal of Biogeography andis välja eriväljaande Women in Biography, mis tõstab esile naisteadlaste mõjukat panust biogeograafia arengusse viimase aastakümne jooksul. Välja toodud 24 silmapaistva teadusartikli hulgas on ka Professor Mari Moora juhtimisel koostatud artikkel, mis käsitleb invasiivse taimeliigiga seonduvaid krohmseente koosluseid. Vaata ka väljapaistvaid naisteadlasi  tutvustavat blogipostitust. 

Rohumaade kinnikasvamisel puittaimedega ei muutu mitte ainult maapealne taimekooslus. Laelatu puisniidul tehtud teadustöö näitab, et maapealse taimkattega korreleeruvalt teisenevad ka erinevate mullaorganismide koosluses – nii liigirikkuse kui koosseisu poolest. Selle väljaselgitamiseks kasutati mullas leiduva DNA triipkoodistamist paljude erinevate organismirühmade markeritega, mille abil näidati puittaimede kompleksset mõju rohumaade mullaelustiku funktsionaalsele struktuurile. 

Professor Martin Zobel kirjutab Postimehe artiklis "Mitmekesisuse mitu mõõdet" sellest, kuidas ökoloogia ja elurikkuse uurimine on liikumas diagnostilisest faasist nii-öelda ökosüsteemide ravi suunas.

Täna, 11. veebruaril, tähistatakse rahvusvaheliselt "Naised teaduses" päeva. Meie töörühm tähistab uhkelt, sest kaks meie töörühma liiget, Mari Moora ja Maarja Öpik on valitud Eesti seitsme silmapaistvama naisteadlase hulka. Loe ka arvamusartiklit, mida tähendab olla naisteadlane.